Haigused ja seisundid

Õlaliigese nihestus

Õlaliigese nihestus
Luxatio humeri (ld.k.)
Dislocation of the schoulder (ingl.k.)

Milles seisneb vigastus?
Õlaliigese nihestuse korral puudub kontakt õlavarre ja abaluu vahel, õlavarreluu nihkub oma pesast välja. Õlaliigese nihestus võib esineda korduvalt, selle aluseks on kas rebenenud liigeskapsel või väljaveninud sidemed ehk ligamendid. Kõikidest inimkeha liigestest tekib nihestus õlaliigeses kõige sagedamini.

 

Kuidas tekib vigastus?

Ülajäse on kehatüvega seotud õlavarre ja abaluu vahel asuva liigesega ehk õlaliigesega. Liigest ümbritseb liigeskapsel ja sidemed ehk liigese abiaparaadid.
Esmakordselt tekkinud õlaliigese nihestuse põhjuseks on trauma, kukkumine õlaliigesele või väänamine
Korduvate õlaliigese nihestuste korral ei ole vaja konkreetset vigastust, vaid piisab käe ebasoodsast asendist (näiteks ukse tagant kätt kinni lüües, vahel isegi magades).

Millised on sümptomid?

Peale nihestust tekib tugev valu. Kätt õlaliigesest liigutada ei saa.
Valu leevendamiseks on käsi küünarliigesest kõverdatud ja toetab seda teise käega. Õlaliigese vaatlusel  on väliskuju muutunud. Õlanuki alune on tühi.


Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna

Õlaliigese nihestust saab diagnoosida juba välisel vaatlusel. Diagnoosi kinnitab röntgenfilm.

Ravivõimalused

Õlaliigese nihestus paigaldatakse narkoosis. Seejärel seotakse käsi kolmeks nädalaks keha külge erilise sidemega, kuid ravivõimlemisega tuleb alustada kohe.
Korduvaid õlaliigese nihestusi saab ravida operatsiooniga. Seda saab teha nii avatud kui artroskoopilisel meetoditel

Taastusravi: Kui õlaliiges on pikemat aega liikumatu, siis võib kujuneda õlaliigese jäikus. Seepärast on vajalik ravi jätkamiseks kindlasti rakenadada  ravikehakultuuri, mis taastab õlaliigese liikuvuse.

Kuidas vältida vigastust?

Esmakordselt tekkinud õlaliigese nihestust on praktiliselt võimatu vältida. Korduvaid nihestusi aga küll.

Millistel spordialadel esineb nihestust kõige sagedamini?

Õlaliigese nihestus tekib sagedamaini maadluses, motokrossis jt. käele kukkumisvõimalustega spordialadel.viskealadel (kettaheide, pallivise, odavise jms).

Kasutatud kirjandus:
S. Terry Canale „Opartive Orthopadics.“
McRae  „Orthopadics and Fractures.“

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern