Haigused ja seisundid

Neeruvähk

Carcinoma renis (ld.k)
Kidney cancer (ingl.k)

Seletus
Neeruvähk on neerukoest alguse saanud pahaloomuline kasvaja.

Ülevaade
Neeruvähki on sarnaselt teistele halvaloomulistele kasvajatele suhteliselt raske varases arengustaadiumis avastada, mistõttu suur osa vähkidest leitakse siis, kui ravivõimalused on juba piiratud.
Neeruvähk esineb meestel kaks korda sagedamini, võrreldes naistega. Enamik haigusjuhte diagnoositakse neljakümnenda ja kuuekümnenda eluaasta vahel, kuid haigus võib esineda kõigis eagruppides.
Sagedasem on neeruvähk Põhja-Euroopa päritoluga inimeste seas. Neeruvähk moodustab umbes 5% kõigist Eestis diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Tavaliselt esineb neeruvähk üksikjuhtudena, harva esineb seda perekonniti.
Täpseid tekkepõhjusi ei teata, kuid arvatakse, et riski suurendavad suitsetamine, ülekaalulisus ja neerudialüüs (neeruhaiguste korral kasutatav verepuhastusmeetod).

Erinevate tegurite koostoimel tekivad neerukoe rakkudes muutused ja nad hakkavad pidurdamatult paljunema. Neeruvähk tekib neerutorukese epiteelist ja tal võib olla erinevaid rakulisi vorme.
Nagu kõigile pahaloomulistele kasvajatele iseloomulik on ka neeruvähil omadus kasvada läbi ümbritsevate kudede ning vere- ja lümfiteid pidi organismis levida. Metastaasid ehk siirded võivad tekkida lümfisõlmedesse, kopsu, peaajju, maksa, luudesse ja mujale.

Sümptomid ehk avaldumine

Rohkem kui pooltel inimestel esineb neeruvähi korral verikusesus ehk hematuuria. Teisteks sagedamini esinevateks tunnusteks on palavik, kehvveresus ehk aneemia, kaalukaotus ning tuim seljavalu.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Neerude uurimiseks võidakse kasutada vastavalt vajadusele mitmeid meetodeid:
 Ultraheliuuring neerudest
 Kontrastainega röntgenülesvõte neerudest
 Kontrastainega kompuutertomograafiline uuring neerudest
 Magnetresonantsuuring
 Neeruarterite kontrastainega röntgenülesvõtted
Et määratleda haiguse staadium, võidakse teha erinevaid lisauuringuid metastaaside avastamiseks (kopsuröntgen, luude stsintigraafia, peaaju uuringud).

Ravivõimalused

Ravivõimalused sõltuvad haiguse arengustaadiumist diagnoosimise hetkel ja patsiendi üldisest seisundist:
 Kui haige seisund seda lubab ja kasvaja on piirdunud neerukoega, on võimalik kasvajakoe eemaldamine kirurgiliselt. Metastaaside korral kirurgiline ravi tervistavat tulemust ei anna ja on vaid sümptomeid leevendava iseloomuga.
 Kiiritusravi kasutatakse juhul, kui pole võimalik kasutada kirurgilist ravi.
 Ravi interleukiin-2 nimelise ravimiga on uuem meetod ja samuti mitte väga hea efektiga.

Prognoos

Prognoos sõltub sellest, kui kaugele on haigus diagnoosimise hetkeks arenenud. Umbes 30%  patsientidest on diagnoosimise hetkeks välja kujunenud metastaatiline neeruvähk, mille ravivõimalused on väga piiratud ja 5 aasta möödudes on elus 0-20% haigestunutest. Samas, kui kasvaja piirneb neeruga, on peale operatsiooni 5 aasta elulemus ~80%.

Ennetamine

Midagi tehes või tegemata jättes on neeruvähki ära hoida praktiliselt võimatu.