Haigused ja seisundid

Neelamishäired

Ka düsfaagia
Dysphagia (lad. k.)
Dysphagia (ingl. k.)

Ülevaade
Neelamishäire on suhteliselt harv sümptom.
Sagedamini põhjustavad neelamishäireid seedetrakti ülemiste osade (suu, neel, söögitoru) haigused, mehaaniline takistus (näiteks võõrkeha kõris). Neelamisraskused võivad tekkida ka mitmete närvisüsteemi kahjustuste korral.
Vedeliku neelamise raskus on tavaliselt tingitud neuroloogilisest häirest, mehaanilisele düsfaagiale on iseloomulik tahke toidu neelamise häire.

Tekkemehhanismid

Neelamise koordinatsioon sõltub keele, suu, neelu ja kõri tundlikkusest, mitme peapiirkonna närvi aktiivsusest.
Müasteenia korral võib keelelihaste haaratusest tekkida keelelihaste nõrkus, mistõttu võib muutuda hääl ning kõne, kaasneda neelamisraskused.

Bulbaarparalüüsi korral on kahjustatud neelu-, kõri-, keele- ja veel mõnede lihaste tööd reguleerivad närvid või nende alguskohad ajus.
Neelamishäireid võib esineda söögitorupõletiku ehk ösofagiidi tõttu. Ösofagiit tekib söövitusest keemiliste ainetega, refluksi tõttu, alkoholi toimel, kiiritusravi tagajärjel.

Normaalselt liigub toit söögitoru kaudu makku toitu edasiviivate “lainetavate” liigutuste ehk peristaltika abil, ahhalaasia puhul on söögitoru peristaltika puudulik.
Söögitoru ja mao vahel on sulgurlihas, mis neelamisel lõõgastub ning toit pääseb makku. Ahhalaasia puhul on see lihas kaotanud võime lõõgastuda.
Neelamistakistus võib olla tingitud söögitoru välisest kompressioonist kilpnäärme, aordi aneurüsmi, kopsu, keskseinandi kasvaja poolt.

Sagedasemad põhjused

• Ösofagiit
• Refluksist tingitud söögitoru striktuurid (refluksösofagiit)
• Söögitoru divertiikulid
• Söögitoru söövitused
• Söögitoru motoorikahäired, kardia ahhalaasia
• Söögitorusong
• Kilpnäärme haigused (struuma, türeoidiit)
• Mälumislihaste kahjustused
• Lõualuude ja keeleluu murrud
• Glossiit ehk keelepõletik
• Suu ja suupõhja abstsessid
• Kurgumandli ja neelupiirkonna abstsessid
• Tonsilliit ehk kurgumandlipõletik
• Mehaaniline takistus suus, neelus, söögitorus (võõrkeha)
• Epiglotiit
• Larüngiit ehk kõripõletik
• Kõritraumad
• Lülisamba kaelaosa haigused
• Psühhogeensed põhjused
• Rauavaegusaneemia
• Hüpokaltsieemia

Neuroloogilised häired:
• Ajutrauma
• Aju kasvaja
• Ajuabstsess
• Meningiit
• Ajuisheemia
• Polüneuropaatia
• Guillain-Barre sündroom
• Sclerosis multiplex
• Müasteenia
• Parkinsoni tõbi
• Bulbaarparalüüs

Haruldasemad põhjused

• Botulism
• Teetanus
• Plii mürgistus
• Suu, kõri kasvajad
• Sklerodermia
• Dermatomüosiit, polümüosiit
• Kiiritusravi järgne seisund
• Sialadeniit ehk süljenäärmekivid
• Kaasasündinud söögitoru ahenemised, avanematus
• Hingetoru ja söögitoruvaheline uuris ehk fistul
• Huulte ja suulaelõhe
• Lühike suulagi
• Keele ja keeleluu arenguhäired

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline on välja selgitada
• kas on esmakordselt või pikemaajaline probleem,
• kas/millised enesetunde muutused veel kaasnevad (kõne, hääle muutused, suurenenud süljevoolus, peavalu, topeltnägemine, kaalulangus jne),
• kas esineb vedela, tahke või mõlemat tüüpi toidu neelamise raskusi.
Saadud informatsiooni põhjal otsustatakse, kas ja milliseid uuringuid on vaja teha.

Koduse ravi võimalused

Kodustes tingimustes võib neelamishäireid ravida vaid juhul, kui see on korduv probleem, tekkepõhjus kindlaks tehtud ning inimene teab, kuidas toimida.

Arsti poole pöördu juhul, kui

• Esineb neelamishäireid, mille põhjus ei ole teada