Haigused ja seisundid

Nahavähk

Skin cancer (ingl.k.)
Basal cell carcinoma & Squamous cell carcinoma

Basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoosrakuline e. lamerakuline vähk
Carcinoma cutis (lad.k.)
Basalioma seu carcinoma basocellulare et carcinoma squamosocellulare

Seletus

Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi – basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos- e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem.

Ülevaade

Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga.

Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele – mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Näiteks on Eestis nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Havai valgete hulgas aga 480 juhtu 100 00 elaniku kohta aastas.

Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel.

Basalioomi esineb 5-10 korda sagedamini kui lamerakulist vähki.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on:

Päikese- ja ultraviolettkiirgus – rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti.(Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.)

Ioniseeriv kiirgus – nt. radioaktiivne kiirgus. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast

Mitmesugused eelnevad nahahaigused – nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. – kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski

Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained – nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits)

Geneetilised muutused – need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid).

Sümptomid 

Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga.

Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi.

Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg märksa pahaloomulisem, sest küllalt sageli tekivad siirded e. metastaasid teistesse piirkondadesse. Tüüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline vähk võib tekkida ka keelele, suu limaskestale ja välissuguelunditele.

Diagnoosimine, e. milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Enamasti ei ole nahavähi diagnoosimine kogenud arstile keeruline.

Tavaliselt algab diagnoosimine haige küsitlemisest, haiguskolde vaatlemisest ja lümfisõlmede kontrollimisest.

Diagnoosi kinnitamiseks võetakse koldest proove mikroskoopiliseks uuringuks. Kahtlusel, et kasvaja on levinud kaugemale, tehakse ka ultraheli- ja röntgenuuringuid (viimaseid siiski harva).

Ravivõimalused

Ravimeetodi valib arst. See sõltub kasvaja vormist, mõõtmetest, asukohast ning metastaaside olemasolust.

  • Kasvaja kirurgiline eemaldamine, vajadusel ka lümfisõlmede eemaldamine. Kui kasvaja on väike, võib operatsiooni teha kohaliku tuimestusega. Mõnikord, kui jääb suur nahadefekt, tuleb teha nahaplastikat ja siis toimub lõikus üldnarkoosis.
  • Krüoteraapia – külmutamine. Seda on hea teha pindmiste kasvajate puhul ja nendes piirkondades, kus on raske opereerida nt. silma või nina juures.
  • Diatermo – kõrvetamine. See meeteod on suhteliselt vähe kasutusel.
  • Kiiritamine – kasutatakse rohkem vanematel patsientidel
  • Paikne keemiaravi – kasutatakse paikseid kasvajavastaseid salve. Siiani pole see meetod Eestis kasutusel olnud
  • Süsteemne keemiaravi – kasutatakse kasvaja taastekke või kaugmetastaaside korral.

Peale ravi on vajalik regulaarne järelkontroll kogu elu.

Prognoos

Kuigi nahavähi puhul on tegemist pahaloomulise kasvajaga, on prognoos suhteliselt hea. Prognoos sõltub kasvaja asukohast, suurusest, paksusest ja vormist.
Õigeaegselt ravitud basalioomide korral toimub paranemine 95-100% juhtudel, kuid kasvaja taastekke risk 5 aasta jooksul on 45%.
Metastaasid tekivad üliharva.
Lamerakulise vähi prognoos on veidi halvem, sest kasvaja siirdeid tekib sagedamini.

Ennetamine

Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste vältimine.
Kaitsta end ülemäärase päikesekiirguse eest kasutades päikesekaitsekreeme.
Korralikult ravida välja kroonilised nahapõletikud.
Kahtlaseid muutusi nahal või limaskestal näidata õigeaegselt arstile.