Haigused

Icterus (ld.k)
Jaundice (ingl.k)

ka ikterus

Seletus
Ikterus on naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus, mida põhjustab bilirubiini hulga suurenemine veres.

Ülevaade
Ikterus ei ole haigus, vaid sümptom. Seda põhjustavad peamiselt maksa ja sapiteede haigused. Haigus, mis tekitab ikterust, võib olla täiesti ohutu, aga ka raske ja eluohtlik.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Bilirubiin on aine, mis tekib vananenud erütrotsüütide ehk vere punaliblede normaalse lagunemise käigus. Bilirubiin liigub verega maksa, eritub sappi, siis soolde ning organismist välja.

Kui bilirubiini ainevahetus häirub, hakkab tema hulk veres tõusma. Mida enam bilirubiini verre kuhjub, seda kollasemaks muutuvad nahk ja limaskestad ning silmavalged. Bilirubiini ainevahetuse häirumise põhjuste järgi eristatakse kolme ikteruse tüüpi:
· Hemolüütiline ikterus võib esineda aneemia ehk kehvveresuse ning mõningate nakkushaiguste (n. malaaria) korral. Bilirubiini tekib liiga palju ja see hakkab verre kuhjuma
· Maksarakuline ikterus tekib maksarakkude kahjustumise tõttu, näiteks maksapõletiku ehk hepatiidi ja maksatsirroosi ehk maksakortsumuse puhul, kui kahjustunud maks ei suuda verest bilirubiini eemaldada.
· Sulgusikterus on sapi äravoolutakistuse tagajärg, näiteks sapiteede ahenemise, kivi või kasvajapoolt tekitatud sulguse tõttu.
Ka mõned ravimid võivad tekitada ikterust.

Sümptomid ehk avaldumine

Ikteruse puhul muutuvad nahk, limaskestad ja silmavalged kollaseks. Võib tekkida nahasügelus.
Sulgusikteruse korral on iseloomulikuks väljaheite muutumine heledaks ja uriini muutumine tumedaks.
Lisaks sellele esineb erinevaid haigusnähte olenevalt ikterust põhjustavast põhihaigusest.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Ikteruse puhul on vaja kindlaks teha, milline haigus on ikteruse põhjustaja.
Alati tehakse vereanalüüs, millest määratakse väga palju erinevaid aineid, mis näitavad, millise ikteruse tüübiga on tegemist.
Tavaliselt, eriti sulgusikteruse kahtlusel, teostatakse ka maksa ja sapiteid hinnata võimaldavaid uuringuid:
· Ultraheliuuringul ja/või kompuutertomograafilisel uuringul vaadatakse, millised on maks, sapipõis, sapiteed ja teised kõhuõõne elundid.
· Sapiteede kontrastaineuuring ERCP (endoskoopiline retrograadne kolangiopankreatograafia) ja PTC(perkutaanne transhepaatiline kolangiograafia) on samaaegselt diagnostilised- ja raviprotseduurid. Nende tegemisel viiakse maosondi kaudu (ERCP) või läbi naha (PTC) sapiteedesse peenike toru ja kontrastainet, et saada täpne ülevaade sapiteede seisundist ning samal ajal on mõnikord võimalik haiguse põhjus kõrvaldada või vajadusel võtta analüüsiks proovitükk.

Maksarakulise ikteruse kahtlusel võetakse maksast nõelaga koetükk ehk maksabiopsia, et kollasust põhjustav haigus kindlaks teha maksarakke mikroskoobiga uurides.

Ravivõimalused

Ikteruse puhul ravitakse seda põhjustavat haigust. Seega on ravi erinev, sõltuvalt haigusest.
Ägedate maksapõletike ehk hepatiitide puhul on enamasti vajalik haiglaravi. Sulgusikteruse puhul on sageli vajalik kirurgiline ravi.

Prognoos

Prognoos sõltub, nagu ravigi, põhjustavast haigusest.
Mitmel juhul on ikterus ohutu või täielikult paraneva haiguse tagajärg. Samas võib ikteruse põhjuseks olla ka eluohtlik haigus (kõhunäärme või sapiteede vähkkasvaja), mille puhul ravitulemused on tagasihoidlikud.

Ennetamine

Ikterust, mis on olemuselt erinevate haiguste sümptom, ei ole võimalik ennetada.