Haigused

Trauma acustica (ld. k)
Noise-induced hearing loss (ingl. k)

Selgitus
Mürakahjustus on tugeva heliärrituse tagajärjel tekkinud kuulmise langus.

Ülevaade
Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus painevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv.
Väliskõrva ja keskkõrva haigused põhjustavad kuulmislanguse, mis on tingitud õhujuhtimise häirest (konduktiivne kuulmislangus). Sisekõrva haigused põhjustavad aga kuulmislanguse, mis on tingitud kuulmisnärvi kahjustusest (sensorineuraalne kuulmislangus). Mürakahjustuse puhul on tegemist sisekõrva ja kuulmisnärvi kahjustusega, mis võib olla ajutine või püsiv.
Müra on üks sagedasemaid kuulmiskahjustuse põhjusi. Aastas registreeritakse umbes 2000 uut haigusjuhtu. Mürakahjustus moodustab ligi poole kõigist meestel registreeritud haigusjuhtudest.

Tekkepõhjused ja – mehhanismid

Mürakahjustuse põhjuseks on igasugune tugev heli (masinamüra, püssilasud, lennukid, tugev muusika, mootorsaed).
Mürakahjustuse teke sõltub heli tugevusest ja sagedusest, müras viibimise ajast ning individuaalsest tundlikkusest helile.
Tugeva heli tagajärjel tekib sisekõrva ja kuulmisnärvi kahjustus. Lühiaegne tugev heli põhjustab tavaliselt ajutise kuulmislanguse (tunnid/päevad), mida võib vaadelda ka kui on organismi normaalset kaitsereaktsiooni tugevale heliärritusele.
Pikaaegne (aastaid kestev) mürafoon põhjustab aga püsiva kuulmislanguse.

Sümptomid ehk avaldumine

Põhiline sümptom on kuulmislangus kõrgematel helisagedustel. Hiljem võib kuulmislangus levida ka madalamatele (kõne)sagedustele.
Kui ajutise kuulmislanguse puhul kuulmine ei hakka taastuma ~16 tunni jooksul, võib kahtlustada, et kuulmiskahjustus võib jääda püsivaks.
Püsiva kuulmiskahjustuse avaldumise aeg on individuaalne, mõnel inimesel kujuneb pidevalt müras viibides kuulmislangus välja juba 10 aastaga, mõnel aga alles 30 aasta pärast.
Üsna sageli kaasneb kuulmislangusele ka kõrgsageduslik tinnitus ehk subjektiivselt kuuldav heli. Miks tinnitus tekib, pole teada. Ajutise mürakahjustuse puhul tinnitus taandub, püsiva mürakahjustuse puhul jääb 50-60 % juhtudest tinnitus püsima.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva.
Toonaudiogramm on põhiline uuring, millega on võimalik täpselt teada saada, milline on kuulmine. Uuringu käigus pannakse uuritavale pähe kõrvaklapid ja lastakse kuulata erineva tugevuse ning kõrgusega helisid.

Ravivõimalused

Kuulmist taastavat ravi ei ole.
Kuuldeaparaat sobib tugeva kuulmiskahjustuse puhul hästi. Aparaadi abil saavutatakse tavaliseks suhtlemiseks vajalik kuulmine

Prognoos

Kuulmiskahjustus jääb püsima. Mürakahjustuse areng peatub müra toime lõppedes.

Ennetamine

Mürakahjustust on võimalik ennetada, vältides tugevat heli. Mürarikkas töökeskkonnas on vajalik kasutada pidevalt kõrvaklappe.

Kasutatud kirjandus
1. Korva-, nenä-, kurkutautioppi ja foniatrian perusteet. Korvatieto OY 1991
2. The Merc Manual. 17th ed. 1999
3. Üldarsti käsiraamat. Medicina 1999

 

 

 

Tagasi haiguste nimekirja