Haigused ja seisundid

Müksoom

ka südamekasvaja
Myxoma (ld.k)
Atrial myxoma (ingl.k)

Seletus
Müksoomid on healoomulised sidekoelised südamekasvajad ning paiknevad kas paremas või vasemas südamekojas.

Ülevaade
Südamekasvajad on harva esinevad. Müksoom on neist kõige sagedasem, esinedes vasemas kojas sagedamini (5: 1000 000) kui paremas kojas (1:1000 000). Naistel esineb seda kasvajat tunduvalt sagedamini kui meestel.
Müksoomide teket ennetada ei saa, ravi on alati kirurgiline eemaldamine.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Müksoomi tekkepõhjused ei ole teada, kasvaja areneb südamelihase vahel asuvast sidekoest.
Riskifaktoriteks peetakse müksoomide esinemist sugulastel, mitraalklapi stenoosi ning kodade virvendusarütmiat. Müksoomi esinemise võimalusele viitavad mitmesed emboolilised tüsistused (insult, sooleinfarkt, kopsuemboolia jt). Vahel avastatakse kasvaja ka rutiinse südameuuringu käigus.

Sümptomid ehk avaldumine

Kuna müksoom takistab normaalset vere liikumist südame kambrites, esinevad mitmed kaebused: survetunne rindkeres, hingeldus (eriti lamades), öine hootine hingeldus, pearinglus ning minestushood. Kuna sarnased sümptomid võivad viidata ka teistele haigustele, ei ole kaebuste alusel kerge haigust kahtlustada.
Paremas kojas asuv müksoom võib põhjustada turseid kätel ning jalgadel ja astsiiti ehk vedeliku kogunemist kõhukelme õõnde.
Kaela pindmised veenid võivad olla silmatorkavalt laienenud.
Olenevalt sellest, millises südamekojas kasvaja asub, tekivad kas parema või vasema poole südamepuudulikkuse nähud. Parempoolsel asetsusel on enam väljendunud tursed, öine urineerimine ning rütmihäired, vasakpoolse müksoomi korral aga köha, hingeldus ning uriini vähesus.
Lisaks võib esineda kaalulangus, naha sinakas värvus, nägemishäired ning liigesvalud.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Südame auskultatsioonil võib olla kuulda iseloomulik lisaheli ehk kahin.
Elektrokardiogrammil võivad ilmestuda rütmihäired või südamepuudulikkusele iseloomulikud tunnused.
Ehhokardiograafia ehk südame ultraheliuuring näitab müksoomi olemasolu ning vahel ka mitraalklapi stenoosi.
Vereanalüüsis võib esineda aneemia ehk kehvveresus ning põletikunäitajate aktiivsuse suurenemine.
Lisaks võib vaja minna kopsude röntgenpilti, harvem kompuutertomograafilist või angiograafilist uuringut.

Ravivõimalused

Ravi ainus võimalus on müksoom südamest eemaldada, kuna embooliliste tüsistuste oht on väga suur.

Prognoos

Kui müksoomi ei eemaldata, on prognoos halb. Kasvaja küljest võivad lihtsalt lahti pääseda väikesed tükikesed ning kanduda verevooluga edasi, põhjustades erinevate veresoonte sulgusi (kopsus, ajus, sooles jm).
Komplikatsioonidena võivad tekkida ka südame arütmiad, südamepuudulikkus.

Ennetamine

Müksoomi teket ennetada ei saa. Kui perekonna teistel liikmetel on seda kasvajat esinenud, on soovitatav ka teistel regulaarne kontroll.

Kasutatud kirjandus:
Medline
The Merck Manual, 1992
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998