Haigused

Carcinoma hepatis (lad.k)
Liver carcinoma (ingl. k)

Selgitus
Peamiselt mõeldakse termini all maksa ja maksasiseste sapiteede vähki, see tähendab kasvaja asub maksas ja seal olevates sapiteedes.

Ülevaade
Maksavähki esineb Eestis suhteliselt sageli, samas pole ta vähistatistika andmeil täiskasvanute hulgas vähipaikmete kategoorias esikümnes. Laste puhul on maksavähk vähipaiknemiste tabelis kuuendal kohal. Maksavähki esineb meetel rohkem kui naistel ning on enam levinud Indo-Hiinas.

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Sapp on organismi poolt toodetud nõre, millel on väga oluline roll kanda toidu seedimises. Sapp toodetakse maksas ning liigub soolde just maksasiseste ning – väliste sapiteede kaudu.
Peamiseks riskifaktoriks maksavähi tekkel on maksatsirroos, mis on alkohoolne või B-hepatiidi tagajärjel tekkinud. Alkohoolse tsirroosi foonil tekkinud maksavähk on aktuaalne just Euroopas ja Ameerikas, teine variant peamiselt Indo-Hiinas ja Aafrikas.
Teisel kohal riskitegurite hulgas on maksa parasitaarsed haigused (malaaria jt.) ja alkoholism koos alatoitumusega.
Nagu ülal mainitud, seda vähki esineb meestel 4-6 korda rohkem. Lisaks on veel määravaks rassiline kuuluvus, seda just sagedasema B- hepatiidi esinemise tõttu Indo-Hiinas.

Sümptomid ehk avaldumine

Peamisteks sümptomiks on kõhuvalu. Kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine – reaktsioon kasvaja tõttu suurenenud maksale, mis nihutab sooled  ja mao õigest paigast ning surub neile peale. Väsimus ja nõrkus, kaalulangus – see on organismi üldine reaktsioon vähkkasvajale.
Kui kasvaja on haaranud sapiteed, siis tekib maksast sapi äravooluhäire, mis väljendub naha kollakaks muutumises. Iseloomulik kasvajale on see, et kollaseks muutumine toimub aegamööda ning kuskilt ei valuta.  Kuna inimese eritised (väljaheide ning uriin) saavad oma iseloomuliku värvi just sapiringest, siis alati kui on haaratud haigusprotsessist sapiteed toimub ka nende värvi muutus: väljaheide savikarva ning uriin kohvipaksu taoline tume.
Lisaks võib ise käega katsudes tunduda, et kõhus on mingi suur tuumor ja kõht läheb väga punni – need objektiivsed sümptomid võivad olla tingitud sellest, et nii maks kui ka põrn on suurenenud ning maksa mittefunktioneerimisest tekkib vedelik kõhuõõnde.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Alustatakse tagasiulatuvast uurimisest, et kuidas konkreetne kaebus on tekkinud ja mis sellega kaasnenud on. 
Lisaks füüsiline läbivaatus ehk kõhu palpatsioon jms.
Järgmiseks võetakse vereproovid, mille abil saab hinnata, kas tegemist on põletikulise muutusega (hepatiit, sapipõiepõletik), kas haigusest on haaratud sapiteed, millised on maksa funktsionaalsed näitajad.
Seejärel ultraheliuuring, mis on vajalik hindamaks, kas tegemist on kasvajaga  maksast ning kas esineb sapi äravoolu häiret maksast. Sama uuringu käigus võib võtta võimalusel ka peennõelbiopsia kahtlasest kohast, et teada saada, millega tegemist. Kui eelnenud uuringute järgselt on jäänud mulje pahaloomulisest protsessist, suunatakse inimene kompuutertomograafilisele uuringule, mis võimaldab suhteliselt kindlalt hinnata protsessi iseloomu (kas pahaloomuline või mitte), asetsust ning naaberorganite haaratust.

Ravivõimalused

Maksavähi peamiseks ravimeetodiks on operatsioon, millele lisaks olenevalt kasvaja suurusest ning ulatusest võib lisanduda  keemiaravi erinevate ravimitega.
Operatsioon võib mahult olla tervendav või palliatiivne (elu pikendav). Lõikused hõlmavad endas vähist haaratud koe väljalõikamist, sapi normaalse sooldejõudmise kindlustamist (erinevad ühendused sapiteede/maksa ja soole vahel).
Kui vähkkasvaja on hinnatud opereeritavaks või kogu kasvaja pole esimesel lõikusel eemaldatav, teostatakse lisaks keemiravi. See on väga oluline, sest nii on võimalik allesjäänud vähki algkoldes ning siiretes ehk metastaasides “surmata”.

Prognoos

Maksavähi prognoos on halb. Üldiselt elab 5 aasta pärast 5 % nendest, kellel on maksavähk. Pärast kasvaja õnnestunud eemaldamist on see protsent 15. parim on prognoos neil, kellel õnnestub kasvaja eemaldada  ning kellel pole maktsatsirroosi.

Ennetamine

Kindlasti vältida maksatsiroosi tekkimist, see tähendab mitte tarvitada liigselt  alkoholi ning vaktineerida end B–hepatiidi vastu. Teisi riskifaktoreid on juba keerulisem vältida.

Kasutatud kirjandus
J. Norton, R. Bollinger “Surgery: Basic Science and Clinical Evidence” 2000