Haigused

ka kõripõletik;
Laryngitis (ld. k)
Laryngitis (ingl. k)

Selgitus
Larüngiit on hingamisteede algusosa ehk kõri  põletik.

Ülevaade
Kõri  kujutab endast hingamisteede algusosa, olles ühtlasi hääleelundiks ja kaitseks alumistele hingamisteedele. Põletik võib kõris olla äge või krooniline.
Äge kõripõletik on meie kliimas väga sage haigus. Krooniline kõripõletik on aegamööda algav haigus, mille kaugtagajärjeks võib olla kõrivähi kujunemine. Esineb sagedamini üle 40 aastastel meestel.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Ägedat kõripõletikku tekitavad kõige sagedamini viirused, harvem bakterid. Soodustavateks teguriteks on veel hääle liigtarvitamine, liigne alkoholi tarbimine ja suitsetamine. Eelnevate põhjuste tagajärjel tekib häälepaelte ja kõri limaskesta turse.

Krooniline kõripõletik võib tekkida ägeda kõripõletiku järgselt (hääle liigne kasutamine ägeda põletiku ajal kahjustab häälepaelu). Kroonilise põletiku teket soodustavad veel ninahingamise takistus (suu kaudu hingatakse sisse nina poolt puhastamata õhku), õhu saastatus (tolmud), allergia, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, hääle vale- või liigtarvitamine (lauljad, õpetajad). Kõik need faktorid põhjustavad häälepaelte pideva ärrituse, mille tagajärjeks on kroonilise põletiku teke.

Sümptomid ehk avaldumine

Äge kõripõletik algab ägedalt hääle kähedusega kuni täieliku hääle puudumisega, kurk tundub kare, kuiv.
Rääkides ja neelates võib esineda vähest kurgu valulikkust. Võib kaasneda ka nohu, kuiv köha.
Esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus, mis on iseloomulikud peaaegu kõikidele ägedatele põletikkudele. Tavaliselt kestab haigus 3-10 päeva.

Krooniline kõripõletik algab hiilivalt (aastate jooksul), hääl muutub kähedaks. Mõnikord võib olla ka vähene kurgu valulikkus kõnelemisel. Muud kaebused tavaliselt puuduvad.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vaatluse käigus vaadeldakse väikese peeglikesega (kõripeegel) kõri.
Kroonilise kõripõletiku kahtlusel tehakse otsene larüngoskoopia. See on uuring, mis teostatakse üldnarkoosis ja mille käigus vaadeldakse larüngoskoobi abil kõri. Vajadusel võetakse ka proovitükke, et vaadata, kas pole häälepaeltel pahaloomulisi muutusi.

Ravivõimalused

Spetsiifilist ravi larüngiidil ei ole.
Põhiline on ägeda kõripõletiku puhul häälereziim- ei tohi rääkida, sosistada, võimalusel ka köhida. Rääkimine kurnab ja ärritab niigi põletikus häälepaelu ning tagajärjeks võib olla krooniline kõripõletik.
Soovitatakse veel õhu niisutamist auruga (inhalatsioonid kummeliauruga).
Kui haigus kestab üle nädala ning kaasneb ka köha, võib alustada ka tablettravi antibiootikumidega. Valikravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestus on 7-10 päeva. Suitsetamisest tuleks vähemalt haiguse ajal loobuda.

Kroonilise larüngiidi puhul soovitatakse samuti ~2 nädalast häälereziimi ning edaspidi hääle õige kasutamise õppimist (logopeed, foniaater). Tuleb loobuda suitsetamisest ja alkoholist, vältida võimalusel saastatud õhku. Antibiootikumisest ei ole abi.
Osadel juhtudel teostatakse ka kirurgilist ravi- eemaldatatakse  häälepaeltelt kahjustunud limaskest. Uus normaalne limaskest kasvab tagasi mõne nädala jooksul.
Kroonilise larüngiidi puhul on vajalik käia kontrollis 2 korda aastas, kuna esineb suurenenud risk haigestuda kõrivähki.

Prognoos

Ägeda kõripõletiku puhul reeglina täielik tervistumine keskmiselt 7 päeva jooksul. Kroonilise larüngiidi puhul on suurenenud risk haigestuda kõrivähki.

Ennetamine

Ägedat kõripõletikku pole võimalik ennetada. Kroonilise larüngiidi tekke tõenäosust on võimalik vähendada loobudes suitsetamisest, jälgides häälereziimi ägeda põletiku ajal, kasutada häält õigesti.

Kasutatud kirjandus
1. Korva-, nenä-, kurkutautioppi ja foniatrian perusteet. Korvatieto OY 1991
2. The Merc Manual. 17th ed. 1999
3. Üldarsti käsiraamat. Medicina 1999

 

Tagasi haiguste nimekirja