Haigused

Kroonilise väsimuse ja immuunhäirete sündroom
Chronic fatigue syndrome (ingl.k)

Seletus
Kroonilise väsimuse sündroom (KVS) on seisund, mis iseloomustub pikka aega kestnud väsimuse ning tüdimusena ning mida ei leevenda puhkus ning millel puudub kindel põhjus.

Ülevaade
KVS võib tihti kulgeda vaid viirushaigusele omaste sümptomitega, kuid see seisund kestab kauem kui 6 kuud.
Sagedamini esineb seda sündroomi naistel vanuses 25-45 eluaastat. Diagnoosimine põhineb kõigi võimalike haiguslike põhjuste väljalülitamises.
Haigust esineb umbes 2-7 inimesel 100 000 kohta.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Täpne KVS-i tekkepõhjus ei ole teada. On uuritud viiruste, põletike ning immuunsüsteemi iseärasuste osatähtsust selle seisundi tekkes, kuid kindlaid faktoreid ei ole leitud. Tänapäeval peetakse KVS-i autoimmuunhaiguseks (haigused, mille korral inimese immuunsüsteem hakkab hävitama oma kudesid ja rakke).
Arvatakse, et KVS-i teket soodustavad keskiga, naissugu, viirushaigused ning stress. KVS ei ole tavapärane väsimus: inimene kogeb taolist enesetunnet esmakordselt elus ning see ei möödu kuue kuu jooksul.
See on haigus, mis on mitmel pool maailmas esinenud isegi puhangutena.
Peamiselt tuleb KVS-I eristada infektsioonidest, autoimmuunhaigustest, kasvajatest, närvi- ja lihashaigustest, endokriinhaigustest (hüpotüreoos) ning psühhiaatrilistest haigustest.

Sümptomid ehk avaldumine

Peamiseks kaebuseks ongi väsimus, mis on kestnud 6 kuud või kauem. Füüsiline töö võib põhjustada väsimuse tugeva süvenemise, millest taastumine võtab harjumatult kaua aega.
Lisaks võib esineda lihasnõrkust, kerge palavik, lihasvalusid, pea- ja liigesvalu. Osadel inimestel tekib hüpersomnia ehk liigunisus, teistel aga insomnia ehk unetus.
Äärmusliku väsimuse korral võivad hiljem tekkida isegi mälu- ja meeleoluhäired (depressioon), samuti segasusseisundid ning ärrituvus.
Sümptomid varieeruvad indiviiditi ning võivad olla ka väga erineva tugevusega.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

KVS on nn. välistusdiagnoos ehk peab olema kindel, et inimesel ei ole orgaanilist haigust, mis taolist väsimust põhjustaks.
Läbivaatusel võib leida külmetushaigusele omaseid tunnuseid: kerge palavik, lümfisõlmede suurenemine, kurgu punetus jms.
Vereanalüüsist määratakse peamiselt põletikunäitajaid.
Kasvajate ning siseelundite haiguste väljalülitamiseks võidakse teha ultraheliuuring või kompuutertomograafiline uuring.
Naistel on kindlasti vajalik günekoloogiline läbivaatus.

Ravivõimalused

Spetsiifilise ravi võimalust ei ole. Ravitakse üksikuid sümptoome: valuvaigistid valude korral, puhkus ja voodirežiim äärmusliku väsimuse leevendamiseks.
Ärevust ning depressiooni ravitakse anksiolüütikumide ning antidepressantidega.
Kindlasti peaks inimene püüdma säilitada oma sotsiaalset aktiivsust. Ka kerge füüsiline treening on soovitav, kuigi väsimuse tõttu saab seda sooritada vaid väga väikses mahus.

Prognoos

Kroonilise väsimuse sündroomi prognoosi on raske hinnata, kuna seda haigust diangoositakse harva. Enamik inimesi siiski paraneb, osadel võtab see vähem aega, teistel rohkem.
Kõige olulisem on varakult alustada ravi ning mitte loobuda sotsiaalsest aktiivsusest, tööst.

Ennetamine

Kuna kroonilise väsimuse sündroomi tekkepõhjused ei ole veel täpselt teada, siis on raske anda soovitusi selle seisundi ennetamiseks.

Kasutatud kirjandus:
Harrisson’s Principles of Internal Medicine, 1998