.jpg)
Chronic obstructive pulmonary disease (ingl.k)
Seletus
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline süvenev haigusseisund, mis avaldub hingamisraskustena, hilisemas faasis ka südamepuudulikkusena.
Ülevaade
KOK avaldub tavaliselt keskeas, vaid harva enne 40. eluaastat. KOK on enamlevinud meeste ja linnaelanike seas. Levimus suureneb koos eaga, esinedes 40-50 aastastel 2-3% ning üle 70 aastastel rohkem kui 1/5 rahvastikust.
Esmased haigustunnused on hingeldus füüsilisel koormusel ja köha.
Tavaliselt seostab inimene neid vananemisega, suitsetamisega.
Peamine KOK-i riskifaktor on suitsetamine. Enamik haigeid on olnud kirglikud suitsetajad (üle 20 sigareti päevas) rohkem kui 20 aastat.
KOK-i puhul esinevad muutused (bronhide seina põletik, limanäärmete suurenemine, väikeste bronhide topistumine limakorkidega või nende valendiku kitsenemine) nii väikestes õhuteedes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem väikestes bronhides ja kopsukoes.
Kopsukoes kujuneb emfüseem - see on kopsusompude püsiv laienemine koos neid eraldavate vaheseinte hävimisega. Põletike puhul suureneb kopsusompude vaheseinu hävitavate ainete hulk kopsus. Suitsetamine vähendab hävitamist takistavate ühendite hulka.
Tekib hingamisteede ahenemine, mis on pöördumatu.
Õhu liikumine hingamisteedes takistub ning see on tingitud bronhide valendiku topistumisest sitke limaga. Hingamisteede ahenedes muutub ka väljahingamine järjest raskemaks ja kopsud tühjenevad õhust järjest aeglasemalt.
Õhu kuhjumisest kopsu tekib parema südamepoole ülemäärane suurenemine ja laienemine, ilmneb hingamislihaste liigne suurenemine ning vahelihase ehk diafragma kõhetumine.
Haiguse süvenedes võib kujuneda südamepuudulikkus.
Sümptomid ehk avaldumine
Esineda võivad:
köha ja hingeldus,
rögaeritus,
hommikused peavalud, päevane unisus,
kehakaalu langus ja isutus,
harva ka valu rindkeres ja veriköha.
KOK võib jagada 2 tüübiks, vastavalt sellele, kas domineerivad emfüseemist või kroonilisest bronhiidist põhjustatud vaevused:
Emfüseemi tüüp ehk "roosa hingeldaja" - pikka aega kestnud hingeldus, vähese köha ja limase röga eritusega. Diagnoositakse tavaliselt 60-65 eluaastal.
Lihased võivad olla kõhetunud, tööle on rakendatud hingamise abilihased (sissehingamise abilihastena toimivad kõik lihased, mis kinnituvad õlavöötmele, koljule või selgroole ja on võimelised roideid tõstma; väljahingamise abilihasteks on peamiselt kõhulihased). Naha sinakat värvust ei esine. Istudes on kergem hingata ettepoole nõjatudes. Koormustaluvus on väike.
Kroonilise bronhiidi tüüp ehk "sinine hingeldaja" - tavaliselt noorem kui roosa hingeldaja, diagnoositakse 50-55 eluaastal. Põhilised on bronhiidile iseloomulikud vaevused (köha, rögaeritus). Haiguse alguses ägenemised peamiselt talvel, haiguse hilisstaadiumis pidev mädase röga eritus. Naha sinakas värvus märgatav.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Spirograafia on uuring, mille käigus hinnatakse väljahingatava õhu koguseid ja väljahingamise kiirust
Füüsilise koormuse test tehakse vaid juhul, kui kaebused ei ole vastavuses spirograafia tulemustega.
Hingamispuudulikkuse raskusastet võimaldavad selgitada hapniku ja süsihappegaasi osarõhkude määramine vereanalüüsist, kus võib esineda ka puna- ja valgevereliblede hulga suurenemine.
Röga uurimine bakterite suhtes aitab kroonilise bronhiidi ägenemisel antud tekitajale mõjuvat antibiootikumi leida.
Rindkere röntgenogramm: näha võivad olla kaugelearenenud kopsuemfüseemile iseloomulikud muutused
Kompuutertomograafiline uuring on diagnostikaks näidustatud vaid bronhide laienemise ja emfüseemi tüübi kindlaksmääramiseks.
Elektrokardiograafia ehk südamefilm: südame parema poole ülekoormuse tunnused.
Ravivõimalused
Kuna KOK on suurel määral pöördumatu ja süvenev haigus, peaks ravi olema suunatud lisaks hingamise parandamisele ka elukvaliteedi tõstmisele. Olulised on terved eluviisid, sealhulgas regulaarne füüsiline koormus ning suitsetamisest loobumine.
Toetav ravi: õige hingamistehnika, lihastreeningud, toitumise reguleerimine (üle- ja alakaal raskendavad KOK-i kulgu), psühhoteraapia ning koolitus (ravimite õige kasutamine).
Tablettravi eesmärgiks on bronhide laiendamine, põletiku vähendamine ning röga väljaköhimise kergendamine.
KOK-i ravis kasutatakse bronhe laiendavaid ravimeid, glükokortikosteroide, antibiootikume (ägeda infektsiooni esinemisel) ja rögalahtisteid.
Pikaajaline hapnikravi on näidustatud juba maksimaalset tablettravi saavatel haigetel, kelle seisund seda nõuab.
Prognoos
KOK-i ärahoidmiseks või kopsufunktsiooni süveneva nõrgenemise peatamiseks on kahjuks vähe võimalusi. Peamiseks preventiivseks abinõuks on suitsetamise lõpetamine.
Ennetamine
Suitsetamise lõpetamine
Õhu saastatuse vähendamine
kopsupõletiku ennetamine ja vaktsineerimine gripi vastu
Vajadusel südame töö toetamine
