Haigused

Thromboembolia arteriae pulmonalis (lad.k)
Pulmonary embolism (ingl.k)

Seletus
Kopsuarteri trombemboolia (KATE) on trombi - verehüübed, rasvatilgad või võõrkeha - kandumine verevooluga kopsuarteri(te)sse, mille tagajärjel lakkab vastavas kopsupiirkonnas verevool.

Ülevaade
Kopsuarteri trombemboolia on suhteliselt raske kuluga haigus, kuna sageli esineb ebatüüpilisi ehk raskelt diagnoositavaid vorme. Haiguse raskusaste võib samuti olla väga erinev - kergetest kopsufunktsioonihäiretest eluohtlike seisunditeni välja.
Eestis esineb KATE-t rohkem kui seda diagnoositakse. Soomes diagnoositakse KATE-t ca 2000 isikul aastas.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Trombid võivad lähtuda vaagnapiirkonna või alajäsemete süvaveenidest.
Trombi teke on võimalik, kui on olemas: venoosne staas ehk verevooluhäire veenides, verehüübimise häire, veresooneseina kahjustus.
Verevooluga kandub tromb läbi südame kopsuarteritesse, põhjustades veresoonte ahenemise, rõhu tõusu kopsuarterites, gaasivahetushäire, kopsude verevoolutuse häire ning kujuneb äge kopsude ja südame puudulikkus.

Kohas, kus arteriaalse vere juudevool katkes, kujuneb kopsukoes nekroosi- ehk lagukolle. Sinna lagukoldesse võib lisanduda ka põletik.
KATE teke võib olla välkkiire (minutid), äge (tunnid), alaäge (päevad).
Kopsuaretri või selle haru sulgust võivad peale trombimasside põhjustada veel pahaloomulise kasvaja osad, rasvatilgad (satuvad verre pikkade toruluude, näiteks reieluu murrul) ning võõrkehad (näiteks veresoonde paigaldatud kateeter).

Sümptomid ehk avaldumine

Tüüpiline kulg on järsku tekkiv hingeldus ja/või tugev rindkerevalu (kopsukelme ärritusest), lisandub köha või veriköha, vererõhk langeb, hiljem tõuseb ka palavik. Ebatüüpilise kulu puhul esinevad ainult üksikud eelpool nimetatud tunnused.

Diagnoosimine, ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Kui seisund vähegi võimaldab, püütakse küsitluse abil välja selgitada võimalikud riskifaktorid.
Kuulatlusel otsitakse KATE-le iseloomulikke muutusi - muutused hingamiskahinas, kiire südametegevus.
Elektrokardiogrammil leitakse südame parema poole ülekoormusele viitavaid muutusi.
Ehhokardiograafia (südame uurimine ultraheliga) näitab lisaks südame parema poole ülekoormuse olemasolule ka selle ulatust.
Röntgenpildil tulevad varjustuse näol esile kopsude hapnikuvarustuseta jäänud alad.
D-dimeertestiga - määratakse KATE-le spetsiifilise markeri olemasolu veres.
Kopsude perfusiooni- ehk läbivoolutuseuuring - veeni süstitakse radioaktiivselt märgistatud valgupreparaati, mis satub koos verega kopsuveresoontesse. Registreeritakse tulemus. Kopsude verega läbivoolutuse defekt viitab vereringehäirele, mis võib olla põhjustatud embooliast, kopsukoe kokkulangemistest, kopsupõletikust. Selleks, et teha kindlaks, et tegemist on embooliaga, tuleks teha ka ventilatsiooniuuring.
Kopsude ventilatsiooniuuring - uuritav hingab sisse radioktiivse gaasiga märgistatud aerosooli, siis registreeritakse tulemus. Kui seal esineb defekt, viitab see bronhide läbitavuse häirele. Kui defektid perfusiooni- ja ventilatsiooniuuringul kattuvad, ei saa embooliat diagnoosida
Kopsude angiograafia - see on kopsuarteri trombemboolia diagnoosimiseks usaldusväärseim meetod. Reieveeni kaudu viiakse kateeter veresoonde, mille kaudu süstitakse kontrastainet. Sellele järgnevad röntgenülesvõtted, millel on näha kontrastainega värvunud kopsuveresooned. Värvumata jäänud alade esinemiselon põhjust mõelda emboolia olemasolule.

Ravivõimalused

Trombi lagundamine medikamentidega (trombolüüsravi)
Massiivse trombi puhul või siis, kuid medikamentidega trombi lõhustada ei õnnestu, Võib vajalikuks osutuda operatsioon. Trombembolit võib eemaldada kateetri abil või lammutada mehhaaniliselt.
Kui pole võimalik kõrvaldada põhjust, miks trombid tekivad, võib paigaldada alumisse õõnesveeni filtri, millest mööda trombimassid kopsuartereid ummistama ei tohiks pääseda. 
Antikoagulantravi (hepariin või fragmiin, süstitakse naha alla), vähendab tõenäosust uute trombide tekkeks.

Prognoos

Prognoos oleneb suures osas KATE väljakujunemise kiirusest ja ulatusest, kuid reeglina ei kui teket põhjustav faktor on likvideeritud.

Ennetamine

Vältida pikaajalist operatsioonijärgset voodirezhiimi.
Tromboosisukkade kandmine suurte jalaveenide laiendite korral.
Antikoagulantravi (hepariin või fragmiin) teatud riskigruppidel.
Riskitegurid: Haigused: südamepuudulikkus, ajuvereringe häire, alajäsemete veenilaiendid ja trauma, pahaloomulised kasvajad, hüübimishäired.
Meditsiinilised protseduurid: operatsioonid südamel, suurtel veresoontel, väikese vaagena elunditel, veresoonte kateteriseerimine, jäsemete kestev liikumatus.
Erilised seisundid: sünnitusjärgne periood, üleliigne kehakaal, kopsuarteri trombemboolia minevikus.