Haigused

Lihase rebend
ka kõõluse rebend
Ruptura musculi, tendinis (ld.k)

Milles seisneb vigastus?
Taolise vigastuse korral on tegemist lihase või kõõluse osalise või täieliku rebendiga. Sellised vigastused võivad tekkida igas keha piirkonnas.
Lihas on skeletisüsteemi aktiivne osa ja võtab osa kõigist keha liigutustest. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Rebend võib tekkida lihases eneses, tema kõõluses, üleminekul kõõluseks või rebeneb luu küljest lahti koos luutükiga. Viimane on lihase ja kõõluse rebendi kõige raskem aste.

Kuidas tekib vigastus?

Rebend  tekib lihase ootamatul või vägivaldsel kokkutõmbel ehk kontraktsioonil. Sel juhul lihase venitusega kaasneb samaaegselt ootamatu kokkutõmme ja tekib lihase rebend. Samuti võib tekkida rebend lihase kontraktsiooni ning samal ajal esineva ootamatu takistuse esinemisel (näiteks jalgpallur lööb pallist mööda vastu maad).
Kõõlused on elastsemad ja rebenevad harvem. Kõõluse rebendi tekkimise aluseks on eelnevad muutused kõõluse enda koes, mis võivad olla põhjustatud kroonilisest ülekoormusest. Samuti võivad kõõluste rebendeid labakäe ja sõrmede piirkonnas põhjustada erinevad vigastused terariistadega.

Millised on sümptomid?

Lihase rebendi kergemate vormide korral tekib peale vigastust valu, mõne tunni jooksul kujuneb verevalum ja turse. Iseloomulik on valu suurenemine vigastatud lihase töötamisel ehk liikumisel.
Lihase täieliku rebendi korral ei suuda inimene sooritada seda liigutust, mida varem sooritas vigastatud lihas (näiteks reielihase rebendi korral pole inimene võimeline tõstma sirget jalga ette üles).
Kõõluse rebendi korral puudub samuti liigese liikuvus antud piirkonnas.
Lihase ja kõõluse täieliku rebendi korral võib katsudes vigastatud piirkonda tunda tühimikku.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna

Lihase ja kõõluse rebendeid diagnoositakse eelpool nimetatud sümptomite alusel. Lisaks kasutatakse ultraheliuuringut ja magnetresonantstomograafiat.
Röntgenfilm aitab kindlaks teha, kas lihas või kõõlus on rebenenud koos luukilluga.

Ravivõimalused

Lihase või kõõluse täieliku rebendi korral tuleb teha operatsioon ja vigastus õmmelda. Lihase või kõõluse osalise vigastuse korral on vahel rakendatav ka kips-või lahasravi.

Taastusravi: Lihase või kõõluse orienteeruv paranamise aeg on 3-4 nädalat. Raskematel juhtudel kasutatakse ka lahast. Peale lahase eemaldamist algab ravikehakultuur, mille eesmärgiks on vigastatud piirkonna liikuvuse aktiivne taastamine.
Kahjuks pole paranemine alati täielik ja võib jääda liikuvuse piiratud vigastatud piirkonnas.

Kuidas vältida vigastust?

Enne treeningut või sportimise alustamist tuleb alati teha korralik soojendus ja venitusharjutusi.

Millisel spordialal tekib avigstus kõige sagedamini?

Siin ei saa konkreetset spordiala eraldi välja tuua, sest vigstus võib tekkida millisel iganes spordialal.

Kasutatud kirjandus:
Jaan Seeder „Skeletisüsteemi ülekoormus haigused ja vigastused.“
Raymond T. Morrissy and Stuart L Weinstein  „Lovell and Winter Pediatric Orthopaedics“
„Wheeless Orthopaedics textbook“
„Campell Orthopadic Surgery“

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern