Haigused

Neck pain (ingl. k.)

Ülevaade
Kael on lülisamba kõige liikuvam osa, mis ühendab pead kerega. Kaela lihased aitavad pead liigutada. Traumade korral on kael lülisamba kõige kergemini haavatav koht.
Kaelavalu esineb väga sageli ning enamasti ei ole seotud tõsiste haigustega. Kaelalihaste pinge ja sellest põhjustatud valu on sageli seotud halva kehaasendiga, magamisasendiga või stressiga.

Tekkemehhanismid

Lülisamba kaelaosa koosneb seitsmest blokklülist, mis on hästi liikuvad. Lülide vahel asuvad lülivahekettad, mis vähendavad lülide pidevat omavahelist kokkupuudet ja põrutust.
Lülide vahelt kulgeb selgrookanal, kus paikneb seljaaju ja kust algavad närvid, mis seovad lihaseid, nahka ja teisi kudesid. Kanalis kaitseb seljaaju seljaajuvedelik ja kolm kaitsvat kesta.

Kaelalülisid väljastpoolt kaitsevad ja liigutavad lihased. Kaelavalu võivad põhjustada lüli, lihaste ja närvide haigused või seisundid. Kõige sagedasemaks kaelavalu põhjuseks on lihaspinge halvast tööasendist, magamisasendist või stressist. Valu tekib kui lülikanali kitsenemisest, lüli kuju muutusest või lülivaheketta nihestusest tekib surve ehk kompressioon närvile. Seoses kaela suure liikuvusega on ka kaelatraumade oht väga suur.

Sagedasemad põhjused

Pidev istuv töö
Vale magamisasend
Stress
Osteoartriit
Reumatoidartriit
Trauma

Haruldasemad põhjused

Lülivaheketta nihestus
Lülisambakanali kaelaosa kitsenemine ehk stenoos
Kasvajad ja nende metastaasid

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Röntgenis tuleb nähtavale lülisamba seisukord ja luumurrud. Kompuutertomograafi ja magnetresonantstomograafi abil on nähtav täpne lülide ehitus, murrud ja nende seos närvidega.
Müelogrammi korral süstitakse selgrookanalisse röntgenis nähtavat ainet, mille abil saab kindlaks teha kanali kitsenemised.
Elektromüogramm hindab närvide ja lihaste koostööd ja lihasjõudlust.

Koduse ravi võimalused

Kaelavalu ravitakse tavaliselt alguses valuvaigistitega (va trauma korral). Lisaks aitavad valu leevendada massaaž, spetsiaalsed võimlemisharjutused ning riidesse mähitud jääkott, mida tuleb hoida valulikus piirkonnas 10- 20 minutit.
Valu aitab ära hoida pidev võimlemine, õige seisev ja istuv tööasend.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• kaelavalule eelnes pea või kaelatrauma
• kaasneb palavik ja peavalu
• kui valu kandub edasi ka kätte või esinevad käes tundlikkuse häired
• valu tõttu ei saa te tavapäraseid töid teha.
• valu on tugev ja püsiv
• esinevad sagedased kaelavaluhood

Kasutatud kirjandus
Neck pain. Health Resources: Neurosurgery. 2001
Neck pain. American Academy of Ortopaedic surgeon. 2000

 

Tagasi haiguste nimekirja