Hemangioma (lad k)
Hemangioma (ingl k)
Selgitus
Healoomuline kasvaja, mis koosneb veresoontest.
Ülevaade
Hemangioomid ilmuvad tavaliselt esimestel elunädalatel, esialgu suurenevad, seejärel muutuvad heledamaks ja enamasti kaovad 7. eluaastaks.
Esineb kuni 12 % imikutest. Sagedamini tüdrukutel, enneaegsetel ja väikese sünnikaaluga lastel. Tavaliselt paiknevad hemangioomid nahal pindmiselt, kuid võivad olla ka sügavamal nahas või siseorganites (maks, kops, seedetrakt, aju).
Ravi need üldiselt ei vaja ja kaovad iseeneslikult. Mõned hemangioomid aga suurenevad ja tumenevad aastatega ega taandarene.
Täpset tekkepõhjust ei teata, arvatakse et osa on nii pärilikkusel kui ka keskkonnal. Mingil põhjusel hakkavad veresoont moodustavad rakud vohama, ilma et tekiks veresoone valendikku. Seega ei ole nendel veresoontel ühendust teiste veresoontega. Hiljem tekib uutesse soontesse valendik ja hemangioom taandareneb.
Sümptomid ehk avaldumine
Enamasti esineb üks hemangioom (80%), sageli peas, kaelal (60%) või kuklal (25%). Suurus varieerub mõnest millimeetrist mõne sentimeetrini.
Enamasti on pindmised hemangioomid erepunast värvi, muutudes keskelt heledamaks kui hakkavad taandarenema. Sügavad hemangioomid on sinakat värvi, sageli suurenevad ja tumenevad kui laps nutab.
Vigastamisel veritsevad, infektsiooni (mikroobide) lisandumisel võib tekkida mädanik. Hemangioomid ei muutu kunagi pahaloomuliseks kasvajaks.
Kui hemangioom asub näol, võib see sulgeda silma, kaelal ja ninas asuvad aga võivad takistada hingamist. Sellised hemangioomid vajavad kiiret ravi.
Võivad esineda ka siseorganites. Kui on seedetraktis ja veritsevad, areneb aneemia ehk kehvveresus.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Tavaliselt piisab lapse läbivaatamisest.
Vereanalüüs punavere kontrolliks- aneemia ehk kehvveresuse diagnoosimiseks.Uuring on vajalik kui hemangioomid asuvad siseorganites ja võivad veritseda.
Uriinianalüüs - hematuuria ehk verikusisuse diagnoosimiseks, juhul kui hemangioom asub neerus.
Väljaheitest analüüs peiteverele vere otsimiseks.
Ultraheliuuring südamest ja maksast siseorganite hemangioomide leidmiseks.
Ravivõimalused
Hemangioomi veritsemise korral asetada haava peale rõhkside.
Mädanikku ravitakse antibiootikumidega vastavalt nakkust tekitavale mikroobile.
Kui hemangioom ei anna rasket kosmeetilist defekti või tüsistusi, siis oodata tema iseeneslikku taandarengut. Kui asub näol ja takistab nägemist, kuulmist või hingamist siis on vaja koheselt ravida.
Süsteemne või paikne kortikosteroidravi- see on suukaudu võetav, otse kolde peale või sissesüstitav hormoon. Efektiivne ainult siis, kui kasutada hemangioomi suurenemise faasis.
Skleroseerivate ainete süstimine hemangioomi sisse. Põhjustab vere hüübimise koldes ja taandareng toimub kiiremini.
Krüoteraapia on kolde külmutamine vedela lämmastikuga.
Laserteraapia on parem teha hemangioomi algfaasis, kuid ravi võib jätta nahale armi.
Plastiline kirurgia, kus lõigatakse hemangioom nahast välja. Näidustatud koolilastele, kui selleks ajaks ei ole kolle ise taandarenenud.
Prognoos
50% kaovad spontaanselt 5. eluaastaks, 70% 7. eluaastaks, 90% 9-12 aastaks.
Ennetamine
Kuna haiguse täpseid põhjusi ei teata pole seda võimalik ennetada.