Haigused

ka idiopaatiline intrakraniaalne hüpertensioon
Pseudotumor cerebri (ld.k)
Benign intracranial hypertension (ingl.k)

Seletus 
Teadmata põhjusel tekkiv seisund, mida iseloomustab kõrge rõhk aju ümbritsevas vedelikus.

Ülevaade
Idiopaatiline intrakraniaalne hüpertensioon on reeglina healoomuline haigus.
IIH nimetatakse ka pseudotumor cerebri (pseudo- eba,vale kr.k; tumor- kasvaja ld.k) ehk ajuebakasvaja, kuna ta põhjustab sarnaseid sümptome ajukasvajatega (kuid kasvajat tegelikult ei ole). Õigeaegse ning järjepideva ravi korral on haiguse kulg soodne.

Tekkemehhanismid ja –põhjused 

IIH tekib tavaliselt noores täiskasvanueas, sagedamini naistel. Haigus avaldub või süveneb seoses kaalus juurde võtmisega. Kuna meestel esineb IIH-d harva, on otsitud mitmeid hormoonidega seotud põhjuseid, kuid neid pole tänaseni leitud.
Aju ümber olev ruum ehk subarahnoidaalõõs on täidetud veetaolise vedelikuga, liikvoriga. Kui seda vedelikku on liiga palju (näiteks selle imendumine ehk normaalne vahetumine on takistatud), tõuseb surve ajule. Kõrge rõhk ning sellest tingitud surve põhjustavadki IIH puhul kaebusi.

Mitmed seisundid võivad sarnaneda IIH-le (A vitamiini üledoosanaboolsete steroidide tarvitaminejpm), kuid sel puhul pole enam tegu idiopaatilise haigusega.

Sümptomid ehk avaldumine

Kõige levinum (94%-l) kaebus IIH puhul on peavalu, mis esineb pidevalt (eriti päeval) ning on küllalt tugev, sageli tuikava iseloomuga.
Valu võib tekkida ka öösel, mistõttu uni on häiritud.
Esineb ka iiveldust, kuid oksendamist harva.

Vahel on kaebuseks koos peavaluga tekkiv silmade valulikkus
Samuti väga levinud sümptomiks on lühiajalised nägemishäired, mis võivad olla udusest nägemisest kuni täieliku silmade “varjutuseni”. Taolised silmasümptomid kestavad tavaliselt alla 1 minuti ning selle järgselt taastub nägemine täielikult. Nägemishäired võivad esineda nii ühes kui mõlemas silmas ning ei sõltu ajule avaldatava surve tugevusest.
Haige võib “kuulda” ka koljusisest kohinat ehk tinnitust, mis on pulsseeriv ning koos peavaluga tekitab ebameeldivaid aistinguid.
Harvadel juhtudel võivad IIH-ga haiged kaotada jäädavalt nägemise(~5%).

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

IIH on nn. välistusdiagnoos, mis tähendab, et muud koljusisese rõhu tõusu põhjused tuleb välistada.
Üldisel uuringul ei leita mingisuguseid haigustunnuseid.
Silmapõhjade uuring näitab nägemisnärvi turset ehk papillödeemi.
Lumbaalpunktsioonil ehk ajuvedeliku analüüsi võtmisel väljub ajuvedelik kõrgenenud rõhu all, mis samuti on diagnoosiks oluline. Ajuvedelikus aga põletikule viitavaid muutusi ei ole.
Kuna tegemist on välistusdiagnoosiga, siis teostatakse ka kompuutertomograafiline või magnetresonantstomograafiline uuring peast, mis on IIH korral on alati normis.
Ka elektroentsefalograafilisel  - aju elektrilist aktiivsust mõõtval uuringul ei leita iseärasusi.

Ravivõimalused

Kui IIH tekkis seoses kaalus juurde võtmisega, on esmaseks ravivõtteks kaalu langetamine normaalsele tasemele.
Organismi vedelikusisalduse vähendamiseks on teatud juhtudel vaja kasutada ka vett välja viivaid ravimeid ehk diureetikume (atsetasoolamiidfurosemiid).
Kui kaalu langetamise ja ravimitega vaevused ei leevendu, kasutatakse kirurgilist ravi.
Selleks on peamiselt kaks võimalust: nägemisnärvi tupe sisselõiked ning seljaaju vedeliku juhtimine kõhuõõnde ehk šunteerimine. Viimase puhul rajatakse ühendus seljaajuvedelikuga täidetud õõne ja kõhuõõne vahel. Mõlemad lõikused on keerulised ning nagu alati, seotud mitmete ohtudega, mistõttu kirurgilist ravi rakendatakse vaid kindlatel näidustustel.

Prognoos

IIH võib olla eluaegne haigus. Samas on hea tõdeda, et enamus ilminguid on hästi ravitavad ning vaevusi saab edukalt leevendada.
Kuna püsib pidev oht nägemise halvenemiseks, tuleb regulaarselt käia silmaarsti juures nägemist kontrollimas ning uute kaebuste tekkimisel pöörduda viivitamatult arsti juurde.

Ennetamine

Kahjuks ei ole seda haigust võimalik ennetada.

 

Tagasi haiguste nimekirja