.jpg)
Colitis ulcerosa (ld.k)
Ulceratuve colitis (ingl.k)
ka haavandiline koliit
Seletus
Haavandiline koliit on kroonilist jämesoole soole põletikku põhjustav haigus.
Ülevaade
Haavandiline koliit on kroonilise põletikulise soolehaiguse vorm (teine põletikuline soolehaigus on Crohni tõbi), mis tekib tavaliselt 15-30 aasta vanuses või ka hiljem 50-70 aasata vanuses. Haavandiline koliit on jämesoole limaskesta põletikku põhjustav haigus, mis kõige sagedamini haarab pärasoolt ja jämesoole vaskut poolt.
Haigus kulgeb tavaliselt ägenemiste ning vaibumistega.
Haavandilise koliidi tekkepõhjused on ebaselged. Arvatakse, et päriliku eelsoodumusega inimestel vallandub organismi immuunsüsteemis bakteri, viiruse, dieedi või muu väliskeskkonna faktori tõttu reaktsioon, mis põhjustab püsivat põletikku sooles. Suitsetamine ei ole haavandilise koliidi puhul riski faktoriks.
Sageli algab haigus pärasoolest. Haigus võib haarata ainult jämesoole vasakpoolset osa või kogu soolt. Haavandilise koliidi puhul haarab haigus jämesoole sisemist kihti ehk limaskesta.
Haigestunud sooleosa on ühtlaselt põletiku poolt haaratud. Põletiku süvenedes tekivad haavandid, mis põhjustavad sooleverejooksu ja võib tekkida kehvveresus. Põletiku tüsistuseks võib olla soole lõtvumine ja tugev laienemine toksiline megakoolon.
Haiguse ilminguid võib esineda ka sooleväliselt (liigespõletik, maksakahjustus, nahamuutused, silmapõletik, neerukahjustus).
Sümptomid ehk avaldumine
Avaldumine sõltub põletiku ulatusest ja raskusest. Haiguse puhul esineb krooniline kõhulahtisus ja heleda vere eritumine väljaheitega. Lisaks kõhuvalud ja üldsümptomid nagu palavik, väsimus ja kõhnumine.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Haavandilist koliiti ja selle ulatust on tavaliselt võimalik diagnoosida kolonoskoopilisel uuringul, sest haigus paikneb peaaegu alati pärasooles või jämesoole lõpposas.
Kolonoskoopia käigus võetakse soolest koetükk ehk biopsia haiguse täpsustamiseks. Iseloomulikud muutused on näha ka jämesoole kontrastuuringul.
Vereanalüüs tehakse verekaotuse ja põletikunäitajate hindamiseks. Väljaheiteuuringu abil välistatakse bakteritest põhjustatud soolepõletiku olemasolu.
Ravivõimalused
Ravi eesmärgiks on põletiku mahasurumine. Ravi on peamiselt medikamentoosne. Peamised ravimid on sulfasalasiin või mesalamiin ja kortikosteroidid, suu kaudu ja paikselt soolde manustatavatena, sõltuvalt haiguse vormist.
Vajadusel kasutakse põletiku mahasurumiseks lisaks immuunsupressiivseid ravimeid (asatriopiin, tsüklosporiin, ka metotreksaat) ja metronidasooli.
Lisaks kasutatakse vastavalt vajadusele kõhulahtisuse vastaseid vahendeid ja valuvaigisteid ning kehvveresuse korral raua ja vitamiin B12 asendamist.
Abi võib olla teatud toiduainete vältimisest (piimatooted, alkohol, vürtsid, kiudainerikkad toidud), aga nende talumine on individuaalne ja üldiselt on soovitav hoiduda sellistest, mis vaevusi põhjustavad.
Raskel juhul kui haigus ravimitele ei allu, või tüsistuste raviks on vajalik teha operatsioon, mille käigus eemaldatakse kogu jämesool. Operatsioon on ainuke viis haavandilise koliidi täielikuks välja ravimiseks.
Prognoos
Haavandiline koliit on krooniline haigus, mis vahepeal raviga või iseeneslikult taandub ja peaaegu kaob, aga siis aktiviseerub jälle.
Kulg on erinevatel inimestel väga erinev, haigus võib olla ka püsivalt aktiivne.
Umbes 30%-l juhtudest on lõpuks vajalik operatiivne ravi.
Kõige parem prognoos on juhul, kui haigusest on haaratud ainult jämesoole lõpposa pärasool.
Haiguse aktiviseerumise perioodil on vajalik ajutine haiguspuhkus, aga raviga suudab enamus inimesi haigusega kohaneda ja nende töövõime püsib.
Haavandilise koliidi puhul on vajalik regulaarne kontroll. Kui haigus haarab kogu jämesoolt ja on kestnud üle 10 aasta, siis suureneb pahaloomulise vähkkasvaja tekkimise oht.
Ennetamine
Haavandilist koliiti ei saa ennetada.
