Haigused

ka prostata healoomuline hüperplaasia;
prostata adenoom;
eesnäärme adenoom
Adenoma prostatae (lad.k.)
Benign Prostatic Hyperplasia ehk BPH (ingl.k.)

Selgitus
Eesnäärme healoomuline hüperplaasia (BPH) on eesnäärme healoomuline suurenemine vanematel meestel.

Ülevaade
BPH on kõige sagedasem healoomuline kasvaja meestel ja on vanusest sõltuv. Väga harva haigestuvad mehed vanuses alla 40-nda eluaasta. Keskmine eluiga, millal sümptomid avalduvad on 60-nda ja 65-nda eluaasta vahel. 75-ndaks eluaastaks esinevad 50%-l meestest BPH-le iseloomulikud kaebused. Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Eesnääre ümbritseb anatoomiliselt kusepõiest alguse saavat osa mehe ureetrast ehk kusitist. Eesnäärme suurenedes hakkab järk-järgult süvenema uriini väljapääsu takistus kusepõiest.
Kusepõiest väljapääsu takistus ehk obstruktsioon on tingitud mehaanilisest komponendist ja dünaamilisest komponendist. Mehaanilise takistuse tekitab eesnäärme enda massi suurenemise haiguse arenedes, mille tagajärjel eesnäärme vahele jääv osa ureetrast surutakse järjest enam kokku, kuni väljapääsu täieliku sulgumiseni.
Dünaamilise takistuse tingib kusepõie kaelaosas ja eesnäärmes paiknevate silelihaskiudude toonuse tõus ehk spasm. Nende silelihaste surve ahendab samuti prostata vahele jäävat osa mehe ureetrast ja tingib väljavoolu takistust kusepõiest.

Sümptomid ehk avaldumine

Esiplaanil on takistustunne urineerimise alustamisel, uriinijoa tugevuse ja kaliibri vähenemine, uriinijoa katkendlikkus, kusepõie mittetäieliku tühjenemise tunne, pingutuse vajalikkus urineerimisel, urineerimise järgne järeltilkumine, urineerimise pakitsus, sagedane urineerimine, öine urineerimine.

Eesnäärme suurenemise tüsistusena võivad tekkida ka korduvad urotrakti põletikud. Vahel võib BPH esile kutsuda hematuuria ehk vere sattumise uriini, mille tagajärjel uriin muutub roosakas-punaseks.
Haiguse arenedes kujuneb välja uriini retensioon ehk uriini peetus, mis kujutab endast uriini väljapääsutee täielikku sulgust. Uriini retensiooni iseloomustab võimetus vaatamata urineerimistungile urineerida ja tugev alakõhuvalu. Kusepõis on ületäitunud ja palpeeritav väljavõlvumusena alakõhus.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Küsitluse käigus selgitatakse välja täpsed kaebused ja nende alusel on võimalik hinnata haiguse raskusastet ja valida sobivat ravi.
Kindlasti on vajalik digitaalne rektaalne palpatsioon ehk prostata katsumine sõrmega pärasoole kaudu. BPH korral on eesnääre tavaliselt valutu, suurenenud, ühtlase, elastse konsistentsiga ja selgete piirjoontega. Katsudes on esmaselt võimalik välistada pahaloomulise protsessi ehk eesnäärme vähi kahtlust.
Vereanalüüsis määratakse spetsiaalset markerit PSA-d (prostata spetsiifiline antigeen), mille alusel võib öelda kas on tegemist healoomulise prostata hüperplaasiaga või kahtlusega prostata vähile. Samuti võib vereanalüüsis määrata neerude tööd kajastavaid näitajaid, sest vahel on pikaajalisest väljavoolu takistusest kahjustatud ka neerud. Uriinianalüüsi alusel saab välistada kuseteede põletikulisi haigusi, mis võivad anda sarnaseid kaebusi BPH-le.
Pärasoole kaudu tehtava ultraheliuuringuga saab täpselt määrata eesnäärme suurust ja juhul kui on tõsine kahtlus prostata vähile spetsiaalse nõelaga võtta biopsia ehk proovitüki eesnäärmest.
Urineerimishäirete olemust ja raskusastet saab kindlaks teha ka spetsiaalsete urodünaamiliste uuringutega, mille käigus mõõdetakse uriinijoa tugevust, kiirust ja kusepõielihaste toonust.

Ravivõimalused

Kergete kaebuste korral piisab vahel jälgimisest ja erilist ravi vaja ei ole. Tugevamate kaebuste korral alustatakse ravimite kasutamist.
Eesnäärme healoomulise hüperplaasia korral on kasutusel peamiselt kas kusepõie ning eesnäärme silelihaste spasmi alandavad ravimid või otseselt eesnäärme mahtu vähendavad ravimid. Vastav ravim määratakse juba kaebuste olemuse ja teostatud uuringute leiu alusel.
Juhul, kui medikamentoosne ravi olulist leevendust ei too või kui kaebused on väga tõsised on vajalik kirurgiline ravi. Kirurgiline ravi on vajalik ka juhul kui on juba kord tekkinud uriini retensioon.
Peamise kirurgilise meetodina on kasutusel TURP (transurethral resection of prostate - ingl.k., transuretraalne prostata resektsioon). See operatsioon teostatakse enamasti spinaalanesteesias ehk nn. “seljasüstiga”. Operatsiooni käigus viiakse spetsiaalne instrument, millega on ühendatud videokaamera, läbi ureetra ja lõigatakse eesnääre liistude kaupa eesnäärme kapslini seestpoolt ära, kuni ureetra valendik on jälle vaba uriini väljavooluks kusepõiest.
Juhul, kui eesnääre on väga suur on vajalik nn. “avatud operatsioon”, mille käigus tehakse lõige kas kõhule või lahkliha piirkonda ja eemaldatakse kogu eesnäärme suurenenud osa silma kontrolli all. TURP on võrreldes avatud operatsiooniga märkimisväärselt vähem traumeeriv ja taastumine operatsioonijärgses perioodis kiirem.

Prognoos

Tänapäeval on võimalik paljudel juhtudel ka ainuüksi medikamentoosse raviga kaebusi üsna hästi kontrolli all hoida ilma, et alati oleks vaja eesnääret opereerida. Eesnäärme healoomuline hüperplaasia on vanuse kasvades progresseeruv protsess ja täielikult tervistuda võimalik ei ole. Medikamentoosse ja kirurgilise raviga on aga kaebuste taandumise osas prognoos hea.

Ennetamine

Märkimisväärselt efektiivset ennetusmeetodit ei ole. Küll aga on õigeaegselt alustatud raviga võimalik ära hoida eesnäärme healoomulise hüperplaasia tüsistuste nagu näiteks uriini retensiooni teket.

Kasutatud kirjandus

1. Velgre T, “Uroloogia” Tallinn 1979
2. MacFarlane M T, “Urology” 2nd ed. Williams&Wilkins 1995
3. Tanagho E A, “Smith’s General Urology” 15th ed. McGraw-Hill 2000

 

Tagasi haiguste nimekirja