Haigused

ka neurodermatiit
Atopic dermatitis (lad.k)
Dermatitis atopica (ingl.k.)

Seletus
Atoopia on päriliku eelsoodumusega seisund, mille korral esineb suurenenud kalduvus haigestuda nn. atoopilistesse haigustesse - atoopiline dermatiit ehk nahapõletik (AD), astma ja allergiline riniit ehk nohu. Seega, AD on krooniline korduv ekseem lastel ja noortel täiskasvanutel, kellel esineb atoopia.

Ülevaade
Atoopilise dermatiidi teket soodustavad toiduallergeenid, põletikud, stress jm. Lapsel tekib lööve tavaliselt kas põskedele või küünarlohkudesse ja põlveõndlatesse, on punetav, ketendav ning tugevalt sügelev. Ravi seisukohalt on kõige olulisemad dieet ja reziim.
AD ja riniit on kõige sagedasemad atoopia avaldusvormid, mille tekkimine on viimastel aastatel pidevalt tõusnud ning esinevad viimaste uuringute kohaselt 1-30% lastest ja noortest.
Haigestumus sõltub paljuski kliimast - niisketel ja päikesevaestel aladel (nt.Eesti) on see tunduvalt sagedam. Tööstusmaades on AD-i 5%-l (1-12%) lastel. Haiguse sagenemist seostatakse toidulisandite rohkema tarbimisega ning ka sellega, et liiga palju aega veedetakse kinnistes ruumides.

Haigus võib avalduda igas vanuses, kuid reeglina toimub see imiku- ja väikelapseeas: >50%-l juba esimesel eluaastal ja >90%-l enne 5.eluaastat.
Lapsena esineb haigust rohkem poistel, täiskasvanna rohkem naistel.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Haigus on 60-70%-l juhtudest päriliku eelsoodumusega, suurem risk on haigestuda lastel, kelle lähisugulastel on esinenud atoopilisi haigusi.

Nahapõletik tekib üle paljude keeruliste mehhanismide immuunsüsteemis - Immuunsüsteemi (organismi kaitsesüsteemi) häirete tõttu areneb ülitundlikkus ainete suhtes, mis normaalselt ei ole allergeenid, nt. toiduallergia piima, munade, kala, teravilja ja teatud puu-ja köögiviljade suhtes.

Rolli mängivad ka õhuga levivad allergeenid, nt. õietolm, loomakarvad.
AD haigetel on vähem nahka kaitsvaid lipiide (rasvad), seetõttu kaotavad nad rohkem vett ning nende nahk on väga kuiv, mispärast taluvad nad halvasti vee ja pesemisvahenditega kokkupuudet. Naha sarvkihi eripära tõttu higistavad atoopikud vähem, soojas viibimine põhjustab neil piinavat sügelemist.

Atoopilist nahka asustavad kergemini paljud mikroobid, mis samuti aitavad kaasa haiguse vallandumisele.
AD avaldub ja halveneb kui inimene on emotsionaalses stressis.

Imiku-ja väikelapseeas on seedeelundite limaskest õrn ning toiduallergeenidele hästi läbitav. Kunstlikul toidul olevad lapsed ei saa emalt rinnapiimaga IgA tüüpi kaitsekehasid ja haigestuvad sagedamini.
Seega AD vallandavad ja võimendavad järgmised põhjused:

1) Toit
2) Ärritajad ja kontaktallergeenid
3) Õhuga edasi kanduvad allergeenid, nt. kodutolmulestad, loomade ketud, hallitusseened, taimsed tolmud
4) Ravimata põletikud
5) Rõske ja päikesevaene kliima, külm ja kuiv, samuti niiske ja soe ilmStress

Sümptomid ehk avaldumine

Haiguspilt sõltub haige vanusest.
Noorematel inimestel esinevad valdavalt ägedad muutused – punetus, villid ja koorikud nahal, vanematel kroonilisemad muutused. Alati esineb sügelemine.

AD imikueas
Probleemid algavad tavaliselt 3. elukuul ja sagedamini poistel, kuigi hilisemas eas on rohkem haigust naistel. Põskedele ja peanahale tekivad sügelevad punetavad laigud, sõlmekesed, vesivillikesed ja leemendus. Nahk kratsitakse puruks, tekivad koorikud ja lisandub mädapõletik.
Lööve võib areneda ka teistes piirkondades, nt. põlvedel ja jäsemete sirutuspindadel. Sügelemise tõttu on lapsed enamasti virilad ja magavad halvasti.
Umbes pooltel lastel 2.eluaasta lõpuks lööve kaob.

AD lapseeas
Väikelastel kipub nahk olema kuiv, lööve on eelistatult painutuskülgedel – põlveõndlates ja küünarlohkudes, samuti labakäte ning-jalgade pealmistel külgedel. Sage koht on randmete sirutuspind, ka kukal, põsed ja silmalaud. Huuled on neil kuivad ja võivad lõheneda.
Neis piirkondades tekivad piinavalt sügelevad punetavad naastud, mis kratsimise järel kattuvad väikeste koorikutega. Hiljem nahk pakseneb, lõheneb ja nahajoonis muutub väljendunuks.
Küünevalli põletiku korral võib tekkida küünte kahjustus. Tihti mängib rolli paikne niiskus, nt. pöidlaimejatel tekib nahapõletik pöidla otsas, suvel veega mängides kätel, huulte lakkumisest aga huultel.

AD noorukitel ja täiskasvanutel
Täiskasvanutel on lööve samuti sümmeetriline, kuid laste lööbest veidi erinev. Klassikalised kohad on silmalaud, otsmik, suu ümbrus, kukal, kael, ülakeha ja õlavööde, liigeste painutuspinnad ja käeseljad.

Nahk on kõikjalt kuiv, hallikaskollane, mis muudab inimese vanemaks. Näo keskosa on kahvatu, kuid tihti närvipingega tekivad äkitselt punetavad laigud. Painutusaladel, käeselgadel ja kuklal esineb märgatav nahajoonise tugevnemine, punetus ja ketendus. Lööve läheb sujuvalt üle normaalseks nahaks.
Põletiku järgselt võib nahk jääda tumedamaks, kõige sagedamini silmade ümber (nn.pesukaru sümptom). Ka kaela külgpinnad võivad olla hallikas-pruunid (nn. määrdunud kael).

Päevitumisel võivad paranenud haiguskolded jääda heledamad. Sügelemine iseloomustab ka täiskasvanuid, neil on raske magada, lõõgastuda ja süveneda töösse. Sügelemine algab järsku ja sunnib lakkamatult kratsima kuni sõrmeküüned on hõõrutud siledateks(poleeritud küüne sümptom) ning nahk verele. Verised koorikud on tavaline nähtus.
Tegelikult kratsimine omakorda halvendab haigust ning nii tekib suletud ring.
Üldiselt võib välja tuua järgmist:

1) Esineb sügelemine, eriti peale dušši või vanni ning ka talvel
2) Nahk on ärritatav, eriti villa ja seepide suhtes
3) Kuivad ja ketendavad huuled
4) Kuiv nahk kehal ja peenehelbeline ketendus peanahal
5) Peopesade nahajoonise tugevnemine
6) Täiskasvanutel nahapõletik silmalaugudel, kuklal, rinnanibudel või kätel
7) Vähenenud higistamine
8) Ülitundlikkus õhuga levivate allergeenide suhtes

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Haiguse diagnoosimiseks piisab tavaliselt vaatlusest ning inimese küsitlemisest.
Ebatüüpilistel juhtudel aitavad diagnoosi kinnitada vereproovid, milles otsitakse sel juhul suurenenud IgE tüüpi (allergiliat väljendavate) antikehade hulka.

Vahel on abi nahatestidest, konkreetsete allergeenide väljaselgitamisel, kuid positiivseid tulemusi testimisega võib saada ainult 25-50%-l AD-ga inimestel.

Suurem abi on režiimipäeviku pidamisest, et näha, missugune toiduainete ja välisärritajate kompleks löövet ägestab.

Ravivõimalused

AD ravi sõltub haige vanusest ja lööbe tüübist. Millist ravi kasutada määrab arst, kuid ka parimatest ravimitest on vähe abi, kui inimene ei järgi vajalikku režiimi. Esmatähtis on ärritajatest ja allergeenidest hoidumine, nahakuivuse, sügelemise ja põletike kontrolli all hoidmine.

Nahka ärritavate tegurite vältimine – mitte kanda villast ja sünteetilist riietust, hoiduda ülekuumenemisest, tolmust, lahustitest, mitte liialdada seepidega, mis kuivatavad nahka. Duššile võiks eelistada meresoola-või õlivanne, vesi ei tohiks olla kuum. Peale pesemist tuleks nahk koheselt kreemitada.
Sügelemise vastu aitab hästi jahedam temperatuur: jahedam vesi, jahedam magamistuba, kerge riietus jne.

Stressist hoidumine - täpseid seoseid aju keemiliste protsesside ja nahamuutuste vahel on raske seletada, kuid psühhoteraapia võib aidata paljusid.

Elukutse valikul juhinduda sellest, et atoopik ei puutuks oma tulevasel töökohal kokku ainetega, mis võiks haigust ägestada. Näiteks ei sobi ametiteks automehhaanik, kokk, pagar või juuksur.

Toiduallergeenide vältimine: tuntumad on muna, piim, pähklid, mesi, kala, linnuliha, nisu, krabilised, tsitruselised, kakao, šokolaad ja teised maiustused, tomat, õun, pirn, mustsõstar, arooniad jne. Eelistada tuleks juurvilja-ja lihatoitusid.

Toa õhk peaks olema võimalikult tolmuvaba (kodutolmulestad) ja suhteliselt niiske, vältida tubakasuitsu. Soovitav on hoiduda karvastest mänguasjadest ning ka koduloomad ei sobi atoopikute peresse.

Põletikukollete (katkised hambad, kurgumandlite põletikud, ninakõrvalkoobaste põletikud, parasitaarsed haigused jne.) ravimine.

AD raviks kasutatavad ravimid määrab arst vastavalt haiguse raskusele:

Kasutatakse allergia-ja sügelemisevastaseid tablette ning paikse toimega hormoonkreeme ja –salve, mädapõletiku lisandumisel ka antibiootikume.

Suvel aitab hästi puhkus mererannal (päike + merevesi), talvel asendavad seda ultraviolettkiirguse (UVK) protseduurid ja ravivannid.

Prognoos

Haiguse kulg on krooniline - toimuvad ägenemised ja vaibumised.

Korraliku dieedi-ja ravirežiimi järgimisel võib loota ka tervenemist. Vanasti räägiti, et enamikul juhtudel kasvab laps oma haigusest välja. Kuigi murdeeas võivad haigustunnused taandareneda, jäävad probleemid püsima umbes 10-20%-l.
Ka täiskasvanuna jääb enamikul atoopikutel nahk kuivaks ja kahjustatavaks, isegi kui tugevalt väljendunud lööve on paranenud.
50-75% täiskasvanutel võib tõenäoliselt areneda nohu, konjunktiviit või astma, 25-50%-l käteekseem. Atoopikud on vastuvõtlikumad ka teiste nahahaiguste suhtes, näiteks kontaktdermatiit pesuvahenditest ja nahka ärritavatest teguritest.
Neil, kelle suguvõsas pole atoopiat esinenud, on paranemisvõimalused soodsamad.
Toiduallergiat võib esineda igas eluperioodis.

Organismi kaitsevõime languse tõttu on suurim probleem vastuvõtlikkus bakteriaalsete (nt.Staphylococcus aureus), viiruslike (nt.HSV e.ohatiseviirus) ja harvem seennakkuste suhtes.

Tüsistused on seotud ka ravimitega. Esiteks paiksete hormoonsalvide kasutamisest tingitud kõrvalnähud. Imikutel võib tekkida neerupealiste töö nõrgenemine ja paiksed nahakahjustused. Seega tuleb järgida ravijuhiseid. Kasvupeetus on teine häda. Põhjuseid on mitmeid - valgukaotus seoses raske nahahaigusega, kroonilised infektsioonid ja ühekülgne toitmine.

Ennetamine

Uuringud näitavad, et lastel, kes on vähemalt 6-9kuud rinnapiimatoidul, areneb vähem probleeme, kui kunstlikul toidul olnud lastel. Lapsi, kelle suguvõsas esineb atoopilisi haigusi, tuleks võimalikult kaua rinnaga toita, kuid samas peaks ema oma toidusedelist välja lülitama tuntud toiduallergeenid.
Ka värskes õhus viibimine ning eluruumide saastatuse (tolm, kemikaalid) vähendamine võib teataval määral riski langetada.
Vältida võiks ka stress-situatsioone ja kokkupuuteid nahka ärritavate teguritega.

 

 

Tagasi haiguste nimekirja