Haigused

Astigmatism (lad.k)
Astigmatism (ingl. k)

Seletus
Astigmatism on ebakorrapärase kujuga silmasarvkest või -lääts.

Ülevaade
Astigmatism on sageli esinev sarvkesta või läätse kuju häire, mistõttu valgus ei lange võrkkestale ühte punkti, vaid mitmesse. Sageli kaasneb astigmatismiga lühi- või kaugnägelikkus.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Astigmatismi tekke põhjuseks on sarvkesta ja/või läätse kuju ebasümmeetrilisus. Kõige sagedamini on see pärilik.

Läätse ja sarvkesta ühiseks ülesandeks on koondada valguskiired võrkkesta kõige tundlikumasse punkti – kollatähnile. Sealt viiakse informatsioon edasi ajju.

Kui sarvkesta või läätse kuju on moondunud, ei satu moonutatud osa läbivad valguskiired kollatähnile, vaid selle lähedusse võrkkestal. Seetõttu on nägemine häiritud – inimene näeb esemeid häguste, ja raskemate astigmatismi vormide puhul ka moonutatutena.

Vahel võib astigmatismi tekitada mõni silmalau põletikuline haigus. Sel juhul tuleks kõigepealt põletik välja ravida ja siis võib astigmatism iseenesest kaduda.

Sümptoomid ehk avaldumine

Kerge astigmatism ei pruugi üldse sümptoome anda.

Mõõdukama astigmatismi puhul on nägemine ähmane, inimene pingutab silmi ning kõigest sellest võivad tekkida peavalud.

Raske astigmatismi puhul võivad kujutised olla lausa moonutatud.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Nägemisteravuse määramine

– selleks kasutatakse spetsiaalseid eri suurusega tähtedest, numbritest või kujunditest koosnevaid tabeleid.

Refraktsiooni määramine

– silmaarst määrab spetsiaalse aparaadi abil, millised prilliklaasid silmale kõige paremini sobivad.

Keratomeetria

– mõõdetakse sarvkesta kumerusi. See annab ülevaate sarvkesta valgust murdvatest omadustest.

Sarvkesta topograafia

- arvuti abil tehakse silma sarvkestast ülesvõte ning joonistatakse sarvkesta kolmemõõtmeline "kaart". Sellel on näha sarvkesta täpne kuju, ebatasasused sellel ning selle järgi saab määrata ka kõige paremini sobivad kontaktläätsed ning planeerida nägemist korrigeerivat sarvkestaoperatsiooni.

Ravivõimalused

Astigmatismi saab väga hästi korrigeerida prillide või läätsedega. Prillides kasutatakse sel puhul silinderklaase.

Kuna sarvkest on ebakorrapärase kujuga, ei püsi pehmed läätsed silmas. Seetõttu korrigeeritakse astigmatismi enamasti kõvade läätsedega. Viimasel ajal on siiski hakatud valmistama ka pehmeid läätsi, mida saab kasutada astigmatismi puhul.

Astigmatismi saab korrigeerida ka operatsiooniga. Tänapäeval on mitmeid operatsioonitehnikaid ning neid tehakse nii laseri kui ka peenikese noa abil

Astigmaatiline keratotoomia

Selleks kasutatakse imepeenikest nuga. Sarvkesta pindmisse kihti tehakse sisselõiked, sarvkest armistub ning muudab kuju ja nägemine paraneb. Enne operatsiooni mõõdetakse vastavate aparaatidega sarvkesta paksus.

LASIK

– laseriga tehtav operatsioon, mille puhul lõigatakse lahti sarvkesta pindmine kiht, seejärel õhendatakse sarvkesta vajalikest kohtadest ning pindmine kiht asetatakse peale tagasi. See liibub oma kohale ilma õmblusteta.

Enne operatsiooni kontrollitakse silmi põletiku suhtes.

Operatsiooni puhul kasutatakse kohalikku tuimestust – silmatilku. Operatsioon kestab mõne minuti.

Prognoos

Tavaliselt on astigmatism stabiilne, kuid kui ta on korrigeerimata, siis võib nägemine selle tõttu järk-järgult mõnevõrra halveneda.

Prillide, läätsede või operatsiooni abil on astigmatism väga hästi korrigeeritav.

Ennetamine

Ennetada pole võimalik. Astigmatism on pärilik ning enamasti olemas juba sünnimomendil.