Sõltuvus

Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemused näitavad, et 2008. aastal suitsetas igapäevaselt tööealistest elanikest veerand, sealhulgas naisi kaks korda vähem kui mehi (vastavalt 17,1% ja 38,6%). Igapäevasuitsetamine on Eestis nii meeste kui naiste seas aeglase langustendentsiga alates 90ndate aastate keskpaigast.

Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohoolsed joogid mõjutavad Sinu vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt Sinu soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest, kas Sa joomise ajal ka sööd.

Paljud meist muretsevad toidus olevate lisaainete ja konservantide pärast. Kui paljud aga teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: Ammoonium – leidub puhastusainetes Ammoniaak - uriinis Atsetoon - küünelaki eemaldi komponent Kaadmium - mürgine metall, mida kasutatakse patareides Vinüülkloriid ehk PVC Naftaleen - kasutusel koitõrje vahendites Süsinikmonooksiid - mürgine põlemise käigus tekkiv gaas, mis suures koguses sissehingamisel (näiteks tulekahjude korral) tapab kiiresti ja salakavalalt.

9. märtsil 2009. a esilinastus Youtube´is režissöör Jan Erik Nõgisto lühifilm “Suits”. Tegemist on esimese Eesti filmiga omas žanris, samuti teadaolevalt esimese Eesti filmi virtuaalse esilinastusega. Filmi peategelane on doktor Suits, pealtnäha sõbralik ja ohutu kodanik ning tubli teadlane.

Paljud teismelised elavad koos alkohoolikust vanemaga - inimesega, kes on füüsiliselt ja emotsionaalselt sõltuv alkoholist. Alkoholism on levinud juba sajandeid ja siiani pole keegi osanud seda peatada. Alkoholism tekitab ängi mitte ainult selles inimeses, kes joob, vaid kõigis, kes teda ümbritsevad.

Kui tegemist on sõltuvusega, on tähtis saada abi otsekohe. Võib-olla sa arvad, et saad omal jõul hakkama ega vaja abi. Ometi on tavaliselt lihtsam vanemate, sõprade või arsti toel sõltuvusest lahti saada. Kui sa ei saa emale-isale oma murest rääkida, siis räägi mõne teise täiskasvanuga, kelleks võib olla õpetaja, nõustaja, mõni sugulane või arst.

Põhiline märk, mis viitab sõltuvusele, on vajadus mingi narkootilise aine järgi. Aga on ka mitmeid teisi sümptomeid, mis viitavad võimalikule sõltuvusele. Nende tundmine võib tulla kasuks, kui muretsed enda või sõbra pärast. Tasub siiski meeles pidada, et sarnased nähud võivad esineda ka näiteks depressiooni või toitumishäirete korral.